Yat-Kha

Dá lea Yat-Kha band ođđa CD-skearru.  Vuosttáš gearddi oahppasnuvven sin musihkkii Riddu-Riđđus manan geasi. Váikko eai sii leat doallan álbma konsearta dihto geažil dihte dalle, de goit ovtta lávlaga bessen guldalit.

Odne gávdnen sin ruovttusiidus dán álbuma. Maiddái dieppe leat eará álbumat ja eará miellagiddevaš dieđut.

Jus mu bloggas dát lávlagat eai beasa johtui, de sáhtát dás gávdnat.  

Bachelorbargu

Lea váttis vahku dahje olles dat mánnu leamaš. Galggen bargagoahtit loahpalaš Bachelorbarguin, muhto ii dát ga lea nu álki fuobmát buore muitalusa maid sáhtašii šaddat TV-reportášan. Lean máŋgii smihten man birra sáhtán ráhkkadit reportáša maid galgá bistit sullii 15 min.  Dál dieđán sihkkarit ahte válljen TV buvttadeami go radio dahje aviisa hámi. 


Váttaseamos oassi lea gávdnat ieš muitalus. Smihten juoga boazodoalu birra ráhkadit reportáša, muhto dá lea fas dakkár fádda man birra jo ovdal máŋgga áššit, reportášat ráhkkaduvojedje.  


hm...hm... lean eahpesihkar juste dál movt nágodan čoavdit dán váttisvuođa. 

   


     

Dá gal Putin šadda presideanttan 4 b. njukčamánus

Dál máŋggasat Ruoššas digaštallet presideantta válgagičči.Muhto seammás buohkat dihtet jo ahte presideanttan dá  šádda Vladimir Putin. Váikko eará eavttohasat dál leat registrereme ieža eavttohassan, de lea áddehahtti ahte sis lea váttis dilli vai ollet nubbi tuvrii. Putinis han leat ollu resursat maid son átná go lea Stáhtaministár virgis. Su juohke beaivi čájehit TV-kanálain miehta riika, su birra muitalit eará mediat. Juo, eará eavttohasaid maid čájehit muhto viehka unnán Putin ektui. Odná jearraldat lea man ollu jienaid oažžu Putin? Ja man guhka sahttá bistit su áigodat?  Go son boahtá presideanta virgái ja sahttá liika álki rievddadit vuođđulága mas čállo ahte presideantta áigodat lea 6 jagi.   TV-kanálat einnostit Putinii gaskal 45 ja 52%. Dá lea viehka ollu. Ja váikko leat máŋgasat leat Putina vuosta, de olbmuin ii leat dohkkalaš alternatiivalaš eavttohas. Dat eavttohasat maid leat registrereme dáidda lea unnán luohttámušša. Ovtta dain lea komunista geasa einnostit nuppi saji  gaskal 10 ja 15 proseantaiguin. Okta eará lea fas oligarha. De lea olmmoš gii searvai ovdal vissa buot presideanttaválgain, muhto son gal lea dego klouvdna. Máŋgasat fas ballet jus son livččii šáddan presideanttan.  

Mun ieš in leat áibbas sihkkar geasa háliidan áddit iežan jiena. Ferten smiehttat dan birra. Muhto jienástit gal lea miella.   

In dieđe, soaitá Putin dagai buorre barggu, muhto gal buriid bohtosiid váttis oaidnit vissa dan dihte go lean ieš Ruoššas eret ja leange muhtin muddui searvodaga berošteaddji. Ja de dan sivas go orun Norggas lea oalle váttis árvvoštallat mo ovdána Ruošša. Muhto goit  mu olbmát geat orrot beaivválaččat Ruoššas iešguđet ge lágan báikiin eai leat duhtavaččat.  

Na, de gal áigi mielde mii oaidnit mo dainna áššiin manna. 

P.S. Vi snakkes :)

Ale stresse!

Dakkár dajaldaga  gal gullo oalle dávjá dáppe goit Sámis. In dieđe leago dat olles Norgga earenoamášvuohta vai dušše dáppe davvin. Muhto dat lea buorre prinsihpa maid in leat vuos oahppan albma ládje. Lean álo stressemin jus muhtin áššiin ii mana nu bures go galgašii. Dáppe davvin vissot dáhpahuvva veahážiid mielde beaivvis beaivái. Nu vissa galgá leat eallin. Muhto in mun gal leat oahppan dakkár vuohkái ain. Váikko lean juo meastá 4 jagi orun Norggas, de álo  lea mus dego gáibádus. Gáibidan dahje háliidan "action". Ii dat mearkkáša ahte mus lea miella stuorra gávpogis orrut, muhto báicce lásihit iežan eallimii juoga maid livččii dáhkan dan eallima eambbo suohtasebbo go leat.

Naaa, in gal háliit lohkat ahte mus lea váivves eallin. Máŋgasat leat lohkan munnje ahte lean somás olmmái ja álo mátkoštan gos nu. Vissa da orru dainna lágiin, Muhto mun ieš in gal áibbas ovttaoaivvilis dainna.

Dahje leago nu ahte olbmos dat lea luonddolaš juoga gáibidit ođđa maid ii lean ovdal vásihan?
Go jearran dán, de bođii millii jurdda: "Leango ovdal dan birra čállán?"

Muhto dál mánáid áigi nohkka ja mun ge ferten seŋgii, oađđit. Ihttin lea ođđa beaivvi ja soaittá juoida ođđa dáhppahuvva.

     

Hás, de fas bođii miella blogget

Guhkes áigái in leat obanasiige čállen dáppe maidege. Dá lei vissa dego luopmu. Muhto oaidnán dárbu čálligoahtit fas sámegillii go čálalaš giella livččii juoga ládje ovdánan.  Soaitán dán čállosis dágan oalle ollu meattahusaid, go oaidnát lea ain váttis muitit gokko ferte čállit "á" ja gokko fas "a".

Daid máŋimuš vahkuid lean leamaš váikko gos. Lean fitnan ruovttus, Lujávrris. Dieppe ledjen vahku. De dán maŋŋá ledjen vahku Murmanskas. Ođđajági ija ávvudin Murmanskas olbmaiguin idjaolggobáikkis. Ledjen fas Kárašjogas vahku, dalle mun bargen olles vahku. Fitnen Guovdageaidnus measta vahkkui ja vulgen Fredrikstadii. Lei miella galledit mu olbmá dieppe. Dá lei fiinnis dieppe. Earenoamážit liikojin Boares gávpogii. Lean dego máhcen ruovttoluotta 1700 jahkiide. Boaris viesut, muhtin viessuin ledje gávppit, boradanbáikkit ja máiddai skuvla maid vázzá mu olmmái lea dieppe.  Jus mun riekta ipmirdin dán Boares gávpogis ii leat obbanasiige lohpi dollastit, grillet jna. Máiddai daid buot viessuid ii lea lohpi man ge láhkai rievdadit. Jus muhtin viessu ferte divvustit, de ferte atnojuvvot boares málle avdnasiid.  Earenoamaš olbmot deivven dieppe, ja lea ge miella fas boahtit Fredrikstadii, muhto geasset.

Muhto juste dál lea áigi mállasiid ráhkadit. :)

Dá lean ge ieš Boares gávpogis. Mu duogabealde oidno monumeanta, Fredrik II.
Lihkkus olles vahkku lea leamaš fiina dálki, meastá geasedálki 0, +2, - 4 gráda. Muhto mearra dihte muhtin beivviin orui veahá čoaskkis.  :)

Dá lea fas museumas. Ja lea ge álbma boares pistovla.